Miinimumpalk kui kaitse: mida 946 eurot bruto tegelikult kätte annab
ERR avaldas 2. oktoobril 2026 Eesti teenindus- ja kaubandustöötajate ametiühingu juhatuse liikme Elle Pütsepa arvamusloo, mille kohaselt on miinimumpalk madala sissetulekuga töötajale oluline kaitse vaesuse eest. Lugu on oluline kõigile, kes teenivad alammäära lähedast palka või töötavad kaubanduses, toitlustuses ja majutuses.
Mis juhtus ja millal: ametiühingu seisukoht
ERR avaldas 2. oktoobril 2026 Elle Pütsepa arvamusloo, kus ta juhib tähelepanu sellele, et miinimumpalgaga töötaja pangakontol on palgapäeval ligikaudu 865 eurot ja see on tema kogu sissetulek pärast kuu aega täistööajaga töötamist. Pütsepp toob välja, et majutuse ja toitlustuse valdkonna keskmine brutokuupalk oli 2026. aasta teises kvartalis 1389 eurot, samal ajal kui Eesti keskmine brutokuupalk oli 2243 eurot, mis tähendab, et see valdkond teenib veidi üle 60 protsendi riigi keskmisest.
Artikkel toob ka esile, et sotsiaalpartnerite vahelised järgmise aasta miinimumpalga läbirääkimised algavad peagi ning et 2023. aastal seati eesmärgiks jõuda 2028. aastaks miinimumpalgaga 50 protsendini Eesti keskmisest palgast.
Mida 946 eurot bruto tegelikult tähendab
Alates 1. aprillist 2026 on töötasu alammäär 946 eurot kuus ehk 5,67 eurot tunnis, tõustes 2025. aasta 886 eurolt. Kui arvestada 700-eurose maksuvaba tulu ja 2-protsendilise teise pensionisamba maksega, on netopalk sellisest brutosummast 865,31 eurot kuus. Tulumaksu tuleb tasuda 46,63 eurot, töötuskindlustusmakse on 15,14 eurot ja kogumispension 18,92 eurot.
Tööandja jaoks ei ole aga alammäära tõstmine tasuta kulu. Kui bruto on 946 eurot, siis tööandja tegelik kogukulu (sotsiaalmaks 33% ja töötuskindlustus 0,8% peale arvestatuna) on 1265,75 eurot kuus. See tähendab, et iga alammäära töötaja kohta maksab ettevõte kuus ligi 320 eurot rohkem kui töötaja kätte saab.
Läbi arvutatud näide: palgakalkulaatoriga
Oletame, et keskmise palgaga töötaja teenib 2243 eurot bruto, mis vastab ERR-i artiklis toodud Eesti keskmisele brutokuupalgale 2026. aasta teises kvartalis. Kuigi täpset arvutust selle summa kohta ette ei ole antud, näitab lähim võrdlusnäide 2000-eurose bruto puhul, et netopalgaks jääb 1657,84 eurot kuus, tulumaksu makstakse 270,16 eurot ja tööandja kogukulu on 2676 eurot.
Kui soovid oma täpset brutopalka kätte saadava netosummaga võrrelda, saab seda teha palgakalkulaatoriga, mis arvestab maksuvaba tulu, töötuskindlustusmakset ja teise pensionisamba määra. Tööandja jaoks tegeliku kulu nägemiseks sobib tööandja kulu kalkulaator, mis näitab, kui palju palgafond tööandjale tegelikult maksma läheb.
Miks arv 865 eurot on madalaim lävend
Pütsepa artikli põhisõnum on, et 865 eurot kätte jääv summa on kogu sissetulek täistööajaga töötajale, kellel pole muid tulusid. Artiklis viidatud statistika järgi elas 2024. aastal suhtelises vaesuses 7,9 protsenti palgatöötajatest ja 10,1 protsenti hõivatutest, ning see osakaal on veelgi suurem üheliikmelistes leibkondades (44,8 protsenti) ja üksikvanemate peredes (37,9 protsenti).
Artikkel rõhutab, et palgavaesuse risk ei sõltu ainult brutopalga suurusest, vaid ka leibkonna koosseisust, eluasemekuludest ja saadavatest toetustest. See tähendab, et sama 946-eurone brutopalk võib ühele inimesele tähendada toimetulekut, teisele aga tõsist majanduslikku pinget, olenevalt sellest, kui palju leibkonnas on lapsi või teisi ülalpeetavaid.
Mida maksureform miinimumpalgaga töötajale andis
Artiklis toodud võrdlus näitab, et 2025. aasta maksusüsteemiga võrreldes suurenes 946-eurose bruto palga saaja netosissetulek ligikaudu kümne euro võrra kuus. Seevastu 2243-eurose bruto palga puhul oli maksureformi mõju 154 eurot kuus kaheprotsendilise teise pensionisamba makse korral, mis on oluliselt suurem kasv kui madalapalgalise töötaja puhul.
See erinevus tuleneb sellest, et ühtlane 700-eurone maksuvaba tulu mõjutab protsentuaalselt rohkem kõrgemat palka, samal ajal kui madalama palga saaja jaoks on maksuvaba tulu osakaal kogu sissetulekust juba niigi suur. Pütsepa sõnul ei saa seetõttu väita, et maksureform muudaks praeguse miinimumpalga suuruse piisavaks.
Mis saab edasi: läbirääkimised järgmise aasta alammäära üle
Artikli kohaselt algavad järgmise aasta miinimumpalga läbirääkimised ametiühingute ja tööandjate keskliidu vahel peagi, arvestades muu hulgas Eesti Panga sügisest majandusprognoosi ja tööturu olukorda. Lõplik otsus selgub alles läbirääkimiste käigus, kuid eesmärgiks on seatud jõuda 2028. aastaks miinimumpalgaga 50 protsendini Eesti keskmisest palgast.
Töötajal, kelle palk on alammäära lähedal, tasub jälgida, kuidas tulevased muutused tema netosissetulekut mõjutavad. Kuna maksuvaba tulu ja alammäär muutuvad eraldi protsessidena, on mõistlik oma konkreetset olukorda aeg-ajalt palgakalkulaatoriga üle kontrollida, eriti kui alammäär peaks järgmisel aastal taas tõusma.
Allikas: ERR, Elle Pütsepp: miinimumpalk on madala palgaga töötaja jaoks oluline kaitse (2026-10-02)
Proovi kalkulaatoreid
Loe pikemalt juhenditest
Veel lugusid
- Hinnad tõusid septembris aastaga kolm protsenti: kütus veab inflatsiooni
- Eksperdid ootavad Tallinna korterite kallinemist: mida see ostjale tähendab
- Küttehinnad tõusevad sel talvel: gaasikütjatele oodata kuni 40% kallinemist
- Kortermajade renoveerimistoetus kahaneb 20 protsendini: mida see korteriühistule tähendab