Tööandja kulu kalkulaator 2026

Näide: 1200 € brutopalk samm-sammult

Oletame, et väikeettevõte palkab klienditeenindaja 1200 € brutopalgaga.

Tabeli protsendid on sellel lehel arvutatud kogukulu, mitte brutopalga suhtes. Brutopalk moodustab kogukulust 74,7%, sotsiaalmaks 24,7% ja töötuskindlustus 0,6%. Töötaja kontole jõuab 65,8% tööandja kulutatud rahast, ülejäänu läheb maksude ja maksetena riigile ning töötaja pensionikontole.

Kalkulaator liidab brutopalgale kaks tööandja makset ja näitab paralleelselt, mis töötajale kätte jääb:

• Sotsiaalmaks: 1200 × 33% = 396,00 €.
• Tööandja töötuskindlustus: 1200 × 0,8% = 9,60 €.
• Kogukulu kuus: 1200 + 396,00 + 9,60 = 1 605,60 €.
• Kogukulu aastas: 1 605,60 × 12 = 19 267,20 €.
• Töötaja netopalk (2% II sammas, maksuvaba tulu rakendatud): 1 056,30 €.

Tagurpidi: eelarvest brutopalgani

Sageli on ettevõttel ette antud summa, mitte palk. Vali "Kogukulust" ja sisesta eelarve. 3000 € kuus võimaldab maksta brutopalka 2 242,14 €, millele lisandub sotsiaalmaks 739,91 € ja töötuskindlustus 17,94 €. Töötaja saab kätte 1 839,92 €. 4000 € eelarve puhul on brutopalk 2 989,53 € ja neto 2 401,89 €.

Kui brutopalk jääb üle sotsiaalmaksu kuumäära (886 €), on rusikareegel lihtne: brutopalk = kogukulu ÷ 1,338. Kalkulaator otsib brutopalga järkjärgulise lähendamise teel, mistõttu võib tulemus käsitsi jagamisest sendi võrra erineda. Väikese eelarve korral rusikareegel ei kehti: 1000 € kogukulu annab brutopalgaks ainult 701,99 €, sest sotsiaalmaksu tuleb maksta vähemalt 292,38 €.

Osaline koormus: miinimumkohustuse mõju numbrites

Miinimumkohustus muudab väikese palgaga töökoha protsentuaalselt palju kallimaks.

Linnuke "Arvesta sotsiaalmaksu miinimumi" on vaikimisi sees, sest see on tavaolukord. Eemalda see ainult siis, kui tead, et konkreetse töötaja puhul miinimumkohustus ei rakendu. Erandite täpsed tingimused tasub enne kontrollida Maksu- ja Tolliameti juhendist, sest vale eeldus annab liiga väikese kulu.

Miinimum mõjutab ootamatult ka palgatõusu. Kui osalise koormusega töötaja palk tõuseb 400 eurolt 500 eurole, kasvab tööandja kulu ainult 100,80 €, sest sotsiaalmaks jääb samaks. Kuni kuumäärani (886 €) lisab iga palgaeuro kulule vaid 1,008 €, sellest ülespoole 1,338 €.

Numbrid eri olukordades:

• 400 € brutopalk: sotsiaalmaks 292,38 € (73% palgast), töötuskindlustus 3,20 €, kogukulu 695,58 €.
• Sama 400 € ilma miinimumita: sotsiaalmaks 132,00 €, kogukulu 535,20 €. Vahe on 160,38 € kuus.
• 800 € palk teisel töökohal: sotsiaalmaks 292,38 € tavapärase 264 € asemel, kogukulu 1 098,78 €.
• 886 € või rohkem: miinimum enam ei mõjuta, sest 33% palgast on juba vähemalt 292,38 €.

Palgatõus ja tunnihind tööandja pilgu läbi

Kui brutopalk on üle 886 €, maksab iga 100 € palgatõusu tööandjale 133,80 €. Töötaja netopalk kasvab samal ajal umbes 75 € (1200 € palgalt 1300 eurole tõstes 75,20 €). Seetõttu tundub tõus töötajale väiksem ja tööandjale suurem, kui lepingus olev number vihjab.

Kogukulu on kasulik jagada ka tundidega. 1 605,60 € kuus ja 168 töötundi teeb 9,56 € tunnis, kuigi tunnipalk lepingu järgi on 7,14 €. Just tunnihinda tuleks võrrelda näiteks allhanke või teenuse ostmise hinnaga, kuid arvesta, et teenuse arvel võib lisanduda käibemaks.

Arvesta ka seda, et puhkuse ajal makstakse tasu edasi, kuid tööd ei tehta. Seetõttu on aasta lõikes tegelikult töötatud tunni hind kõrgem kui kuukulu jagatud kuu töötundidega.

Mis tööandja kulust veel puudub

Kalkulaator arvestab ainult palka ja selle kohustuslikke tööandja makseid. Tegelik töökoha maksumus on suurem:

• Puhkusetasu on samuti palk, millele lisanduvad samad maksud. Kuna kuupalk ja puhkusetasu makstakse samast eelarvest, tasub aastakulu planeerida puhkusetasu kalkulaatoriga.
• Haigushüvitis: haiguse 4. kuni 8. päeva eest maksab tööandja 70% keskmisest töötasust. Seda näitab haigushüvitise kalkulaator.
• Erisoodustused, näiteks ametiauto erasõitudeks, lisavad eraldi tulumaksu ja sotsiaalmaksu. 100 € väärtusega erisoodustus maksab tööandjale kokku 170,52 €.
• Töövahendid, koolitus, töökeskkond ja värbamine ei ole palgakulu, kuid kuuluvad töökoha tegelikku hinda.

Tüüpilised vead eelarve koostamisel

Kõige sagedasem viga on arvata, et tulumaks on tööandja kulu. Tegelikult peetakse tulumaks, töötaja töötuskindlustus ja II samba makse kinni brutopalgast, seega need ei suurenda tööandja kulu ühegi sendi võrra. Kogukulu sõltub ainult brutopalgast, mitte töötaja maksuvabast tulust ega pensionimäärast.

Teine viga on võrrelda töötaja brutopalka ja teenusepakkuja arve summat otse. Töötaja maksab tööandjale 33,8% rohkem kui tema bruto, ühe osalise koormusega töötaja puhul veelgi rohkem. Kolmas viga on planeerida aastaeelarve kuupalk korda 12 ning unustada preemiad ja nende maksud.