Algasid 2027. aasta miinimumpalga läbirääkimised: mida see tähendab madalapalgalisele

Mis täpselt esmaspäeval juhtus

ERR vahendas, et Eesti ametiühingute keskliit ja Eesti tööandjate keskliit alustasid 12. oktoobril kell 13 läbirääkimisi järgmise aasta, see tähendab 2027. aasta miinimumpalga üle. Läbirääkimiste aluseks on 2023. aastal sõlmitud hea tahte kokkulepe, mille eesmärk on viia miinimumpalk 50 protsendini Eesti keskmisest brutopalgast.

Ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask ütles, et ametiühingud seisavad selle eest, et täiskohaga töötav inimene saaks oma palgaga toime tulla ega peaks muretsema, kas palgast jätkub toiduks ja eluasemeks. Tema sõnul on Eesti miinimumpalga ostujõud üks Euroopa Liidu madalamaid. Läbirääkimiste tulemus, ehk 2027. aastal kehtima hakkav alammäär, ei ole veel teada.

Kust praegune miinimumpalk tuli

Praegu kehtiv töötasu alammäär on 946 eurot kuus ja 5,67 eurot tunnis, see jõustus 1. aprillil 2026. Enne seda, kuni 31. märtsini 2026, kehtis alammäär 886 eurot kuus ja 5,31 eurot tunnis. Alammäära muutmine mõjutab otseselt kõiki, kes saavad miinimumpalka või selle lähedast tasu, samuti tööandjaid, kelle palgakulu alammäära tõustes kasvab.

Mida 946 eurot bruto kätte annab

Praeguse alammäära 946 eurot bruto puhul saab töötaja kätte neto 865,31 eurot kuus. Arvutuskäik: töötuskindlustusmakse 1,6% ehk 15,14 eurot, kogumispensioni makse 2% ehk 18,92 eurot, maksustatav tulu pärast 700-eurost maksuvaba tulu on 211,94 eurot, millelt tulumaks 22% on 46,63 eurot. Tööandja jaoks on sama töötaja kogukulu 1265,75 eurot kuus, kuna peale brutopalga tuleb maksta sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakset, kokku tegurina 1,338.

Need numbrid saab igaüks oma olukorra jaoks üle kontrollida palgakalkulaatoriga, mis näitab bruto, neto ja tööandja kulu korraga, ning tööandja kulu kalkulaatoriga, mis näitab, kui palju täpselt läheb palgale lisaks maksudeks.

Mida tähendaks samm 50 protsendi suunas

Hea tahte kokkuleppe eesmärk on, et miinimumpalk moodustaks 50 protsenti Eesti keskmisest brutopalgast. Allikas ei avalda, milline konkreetne summa 2027. aastaks lauale pannakse ega mis on praegune keskmine brutopalk, seega täpset tulevast alammäära ei saa praegu arvutada. Küll aga saab protsentarvutuse kalkulaatoriga teha oma hinnangu: kui on teada mingi keskmise palga tase, saab kalkulaatoriga kiiresti välja arvutada, milline summa vastaks sellest 50 protsendile, ja võrrelda seda praeguse 946-eurose alammääraga.

Näiteks, oletame, et läbirääkimiste tulemusel lepitakse kokku alammäär, mis on 50 eurot kõrgem praegusest ehk 996 eurot kuus. Sellise bruto puhul oleks maksustatav tulu, tulumaks ja neto palgakalkulaatoris täpselt arvutatav, kuid kuna tegemist on hüpoteetilise näitega, ei saa seda praegu kellegi tegeliku palgana esitada. Oluline on meeles pidada, et iga alammäära tõus suurendab proportsionaalselt ka tööandja kogukulu, mis praeguse alammäära juures on 1265,75 eurot ehk ligi 320 eurot rohkem kui töötaja brutopalk.

Mida see tähendab tööandjale ja töötajale

Miinimumpalga tõus mõjutab kahte poolt erinevalt. Töötajale tähendab iga tõus suuremat netosissetulekut, kuid osa sellest läheb ikkagi maksudeks, nagu näitab eespool toodud arvutus 946-eurose bruto kohta. Tööandjale tähendab iga tõus suuremat palgakulu, sest lisaks brutopalgale tuleb maksta 33-protsendist sotsiaalmaksu ja 0,8-protsendist tööandja töötuskindlustusmakset, mistõttu tegelik kulu on alati bruto kordaja 1,338.

Kuna läbirääkimised alles algasid ja tulemust pole teada, tasub madalapalgalistel töötajatel ja väikeettevõtjatel järgmistel nädalatel jälgida uudiseid ning kui kokkulepe sõlmitakse, kontrollida enda konkreetset olukorda palgakalkulaatori või tööandja kulu kalkulaatoriga, mitte tugineda ligikaudsetele hinnangutele.