Kortermajade renoveerimistoetus kahaneb 20 protsendini: mida see korteriühistule tähendab

Mis muutus ja millal see jõustub

ERR-i teatel on riik kortermajade renoveerimist seni toetanud 30 kuni 50 protsendiga renoveerimise maksumusest, kusjuures maapiirkondades on toetusmäär olnud kõrgem kui Tallinnas või Tartus. Taristuminister Kuldar Leise sõnul on valitsus nüüd otsustanud, et edaspidi on toetusmäär kõikjal ühesugune, 20 protsenti, ning linna ja maa erisus kaob.

Varasemalt on renoveerimistoetust rahastatud peamiselt Euroopa Liidu vahenditest, kuid ühe eelarveperioodi lõppemise ja teise alles algamise tõttu on tekkinud rahastuse auk. Valitsus kattis selle riigieelarvest, eraldades järgmise nelja aasta jooksul kokku 160 miljonit eurot, millest esimene 80 miljoni euro suurune taotlusvoor peaks toimuma juba järgmisel aastal.

Miks toetusmäär väheneb

Leis põhjendas ERR-ile, et 20-protsendine toetus on riigieelarve seisukohast neutraalne, kuna osa toetusest tuleb maksudena riigile tagasi. Ta lisas, et renoveerimissoov on korteriühistute seas läinud nii populaarseks, et 50 või kõrgema protsendiga toetamist ei ole riigil enam võimalik jätkata ning suundumus on toetusprotsentide edasisele vähenemisele.

Mida see tähendab korteriühistu rahakotile

Kui varem kattis riigi toetus näiteks 50 protsenti renoveerimise maksumusest ja korteriühistu pidi laenuga katma ülejäänud poole, siis 20-protsendise toetuse juures jääb ühistu kanda oluliselt suurem osa, 80 protsenti kuludest. See tähendab, et sama suurusega renoveerimisprojekti puhul kasvab ühistu võetava laenu summa märkimisväärselt ning seega ka igakuine laenumakse, mis kandub edasi korteriomanike majandamiskulusse.

Oletame näiteks, et korteriühistu võtab renoveerimiseks 100 000 euro suuruse laenu 4,0-protsendise intressiga 20 aastaks. Saidi laenukalkulaatori arvutuskäigu järgi on sellise laenu kuumakse 605,98 eurot ja kokku makstav intress laenu perioodi jooksul 45 435,28 eurot. Kui aga toetusmäära vähenemise tõttu on ühistul vaja laenata 150 000 eurot samadel tingimustel (4,0 protsenti, 20 aastat), on kuumakse juba 908,97 eurot ja kogu intress 68 152,92 eurot. Vahe kuumakses on seega 302,99 eurot kuus, mis jaguneb kortermaja korterite vahel. Oma tegeliku laenusumma ja tähtajaga saab iga ühistu täpse kuumakse ise läbi arvutada laenukalkulaatoriga.

Kuidas eri piirkondi mõjutab

ERR-i loo järgi kaob senine erisus, mille kohaselt oli toetusmäär maapiirkondades kõrgem kui suurtes linnades. See tähendab, et väiksema kinnisvara väärtusega piirkondades, kus laenu tagasimaksmine on korterite madalama turuhinna tõttu keerulisem, muutub renoveerimine suhteliselt kallimaks. Kohtla-Järve finantsjuht Aivar Kamal tõi ERR-ile näite, et nende linnas pole seni ühtegi kortermaja täielikult renoveeritud, kuigi neli viiendikku elanikest elab paneelmajades, ja arvas, et huvi tekiks alles umbes 90-protsendise toetuse juures.

Samas tõi Leis välja, et edukaimad renoveerijad on tema kogemuse põhjal olnud pigem väiksemad linnad, näiteks Põlva, kus üle 80 protsendi korterelamutest on juba renoveeritud, mitte suurlinnad. See viitab, et kohaliku eestvedamise ja ühistusisese kokkuleppe roll võib olla toetusmäärast isegi olulisem tegur.

Mis toimub taotlusvoorudega edasi

Korteriühistute liidu juhi Andres Jaadla sõnul jäi 2025. aasta sügisel toimunud viimases toetusvoorus ligi 350 korteriühistut toetusrahast ilma, sest raha ei jagunud kõigile. Jaadla hinnangul oleks toetuse maht võinud olla mitu korda suurem, tema arvestuse järgi 400 kuni 500 miljonit eurot, ning praegune 160 miljoni euro suurune neljaks aastaks planeeritud summa ei kata tema hinnangul korteriühistute tegelikku vajadust.

Leis lisas ERR-ile, et 160 miljon eurot ei jää ainsaks toetuseks: sügisel leppis valitsus kokku, et Euroopa Liidu järgmisest eelarveperioodist 2028 kuni 2034 võiks korterelamute renoveerimisse suunata 288 miljonit eurot ehk umbes 40 miljonit eurot aastas, millele võib lisanduda 186 miljonit eurot Euroopa Liidu sotsiaalsest kliimafondist, kui Eesti liitub ETS2 heitmekaubanduse süsteemiga. Valitsus on aga ETS2 suhtes kriitiline ja soovib selle tühistamist või edasilükkamist, mistõttu see lisarahastus pole veel kindel.

Mida korteriühistu enne otsustamist kaaluma peaks

Väiksema toetusmääraga renoveerimisprojekti planeerides tasub korteriühistul enne taotluse esitamist läbi arvutada, kui suureks kasvab laenukoormus ja kuumakse, kui riigi toetus katab senise poole asemel vaid viiendiku kuludest. Kuna renoveerimislaenud on tavaliselt pikaajalised, mõjutab intressimäära valik kuumakset märkimisväärselt: 100 000 euro suuruse 20-aastase laenu kuumakse on 3,0 protsendise intressiga 554,60 eurot, aga 5,0 protsendise intressiga juba 659,96 eurot, mis on 105,36 eurot kuus rohkem sama laenusumma juures.

• Arvuta erineva laenusumma ja tähtajaga stsenaariumid läbi laenukalkulaatoriga enne toetuse taotlemist
• Võrdle intressimäärade mõju kuumaksele, kui plaanid pikaajalist renoveerimislaenu
• Jälgi järgmise aasta 80 miljoni euro suurust taotlusvooru, kuhu huvi on juba varasemast suur