Michal kütuseaktsiisi kiiret langetamist ei luba: mida see sinu kütusekulule tähendab

Mis ja millal juhtus

ERR kirjutas 28. septembril 2026, et peaminister Kristen Michal võttis saates "Stuudios on peaminister" leebema seisukoha kütuseaktsiiside langetamise osas kui rahandusminister Jürgen Ligi. Michali sõnul jälgib valitsus naaberriikide, eelkõige Läti ja Rootsi, aktsiisipoliitikat, kuid peamiseks probleemiks pidas ta kütuse pakkumise poolt ja Hormuzi väina kriisi, mitte Eesti enda maksumäära.

Nädal varem pöördusid transpordi-, logistika- ja kütusesektori organisatsioonid valitsuse poole nõudmisega langetada diislikütuse aktsiis viivitamata Euroopa Liidu miinimumtasemele, viidates ohule, et osa aktsiisitulust võib kanduda Lätisse. Ligi keeldus langetamisest ning Michal kinnitas, et aktsiisileevendust saab teha ainult mõne teise kulu arvelt, kuna eelarve puudujääki on vaja vähendada.

Mida see autoga sõitja jaoks tähendab

Kuna aktsiis lähiajal ei muutu, jääb diislikütuse hind lähikuudel samale tasemele, mis praegu, kui just muud tegurid (naftahind, geopoliitika) hinda ei liiguta. See tähendab, et kütusekulu planeerides ei tasu praegu arvestada langetusega, vaid pigem stabiilse või kõikuva hinnaga, mille taga on rahvusvaheline turg, mitte Eesti maksupoliitika.

See on oluline kõigile, kes sõidutavad autot igapäevaselt tööle või kasutavad seda ettevõtluses: kütusekulu prognoosides tasub lähtuda praegusest hinnatasemest, mitte oodata langetust.

Läbi arvutatud näide kütusekuluga

Oletame, et sõiduauto kulutab keskmiselt 6 liitrit kütust 100 kilomeetri kohta ja inimene sõidab kuus 1200 kilomeetrit tööle ja tagasi. See tähendab kuus 72 liitrit kütust (6 liitrit korda 12, kuna 1200 km jaguneb sajaks kaheteistkümneks sajaks kilomeetriks). Kui liitri hind on näiteks 1,50 eurot (netohind 1,21 eurot pluss käibemaks vastavalt faktide arvutuskäigule netohind korda 1,24, ehk 1,21 × 1,24 = 1,5004, ümardatuna 1,50 eurot), siis kuukulu on 72 × 1,50 = 108 eurot.

Kui aktsiis või hind peaks tulevikus muutuma, näiteks langema 5 sendi võrra liitrilt, tähendaks see samas näites kuukulu langust 72 × 0,05 = 3,60 eurot ehk uus kuukulu oleks 104,40 eurot. Täpse ja isikliku arvutuse tegemiseks, kus saab sisestada oma auto kulunormi, sõidetavad kilomeetrid ja liitri hinna, tasub kasutada kütusekulu kalkulaatorit. Kui soovid mõista, kui suur osa liitri hinnast on käibemaks, aitab selles selgusele jõuda käibemaksu kalkulaator.

Miks aktsiisilangetust praegu ei tehta

Michali selgituse kohaselt on riigieelarve praegu piiratud olukorras, kus puudujääki tuleb vähendada, mitte kasvatada uusi kulusid ega vähendada tulusid ilma katteta. Ta tõi näiteks, et valitsus on juba teinud ulatuslikke koondamisi, muu hulgas töötukassas ja maa- ja ruumiametis, ning et palgafondi tõusuks leiti raha vaid neljale prioriteetsele valdkonnale: õpetajatele, kultuuritöötajatele, päästjatele ja politseinikele, kolme protsendi ulatuses.

See tähendab, et iga võimalik aktsiisileevendus peaks tulema mõne teise kulu vähendamise või tulu suurendamise arvelt. Praegu valitsus sellist otsust ei ole teinud, vaid jälgib, kuidas naaberriikide, näiteks Rootsi ja peatselt valimisi pidava Läti, sammud kütusehindu ja aktsiisitulu mõjutavad.

Mida jälgida edasi

Kütuse hinna ja aktsiisi teema puudutab otseselt kõiki, kes sõidavad autoga tööle, veavad kaupa või peavad ettevõttes arvestama transpordikuludega. Kuna valitsus on lubanud jälgida naaberriikide, eriti Läti, tegevust, tasub jälgida ka Läti ja Leedu aktsiisiotsuseid, sest need võivad mõjutada, kas Eesti valitsus muudab oma seisukohta lähikuudel.

• Diislikütuse aktsiis ei lange praegu, hinnaootused peaksid lähtuma olemasolevast turuhinnast
• Kütusekulu prognoosimiseks kasuta oma auto tegelikku kulunormi ja sõidetavaid kilomeetreid
• Jälgi Läti ja Rootsi aktsiisiotsuseid, kuna need võivad mõjutada Eesti valitsuse edasisi samme
• Riigieelarve piirangud tähendavad, et iga maksuleevendus vajab katteallikat mujalt