Käibemaks 2026: 24% ja mida see tegelikult tähendab

Millised määrad 2026. aastal kehtivad?

Standardmäär on 24%. Sellele lisanduvad kaks soodusmäära: 13% ja 9%. Soodusmäärad kehtivad kitsalt piiritletud kaupadele ja teenustele, näiteks majutusele ning teatud trükistele ja ravimitele. Täpsemalt kasutatakse 13% määra majutuse puhul ning 9% määra raamatute ja teatud ravimite puhul.

Piiripealse kauba puhul ei tasu määra pakkuda. Maksu- ja Tolliameti avaldatud liigitus on ainus allikas, mille järgi oma kaubanimistut klassifitseerida. Meie kalkulaator on arvutamiseks, mitte klassifitseerimiseks.

Kasulik on teada ka seda, kui suure osa brutohinnast iga määr moodustab. See ei ole määr ise, vaid määr jagatud summaga 1 pluss määr. Selle arvu abil saab poesildilt kiiresti hinnata, kui palju maksu hinnas peitub.

• 24% määra korral on käibemaks 24/124 ehk umbes 19,35% brutohinnast.
• 13% määra korral on käibemaks 13/113 ehk umbes 11,50% brutohinnast.
• 9% määra korral on käibemaks 9/109 ehk umbes 8,26% brutohinnast.

Kuidas määr aastate jooksul muutunud on

Standardmäär on viimaste aastate jooksul kaks korda tõusnud. 2023. aastal oli see 20%, 2024. aastal 22% ja alates 2025. aasta juulist 24%. Soodusmäär oli 2023. ja 2024. aastal ainult 9%, 13% määr lisandus 2025. aastal. Sama 100 € netohinnaga kaup maksis seega 20% ajal 120 €, 22% ajal 122 € ja maksab nüüd 124 €.

Vana hinnakirja ümberarvestamisel tehakse sageli viga, sest määra tõus kahe protsendipunkti võrra ei tõsta hinda 2%. Õige tee on kõigepealt eemaldada vana maks ja seejärel lisada uus. Hind 122 € sisaldas 22% määra juures netohinda 100 €. Uue määraga on see 124 €, seega tõuseb brutohind 124/122 ehk umbes 1,64%.

• Õige: 122 € jagada 1,22-ga on 100 €, korrutada 1,24-ga on 124 €.
• Vale: 122 € korrutada 1,02-ga annab 124,44 €, klient maksab 44 senti üle.
• Veel hullem: 122 € pluss 24% annab 151,28 €, sest maks lisatakse maksule.
• Samuti vale: jätta hind 122 € muutmata, siis jääb 24% määra juures netoks 98,39 € ja marginaal kahaneb.

Liitmine ja lahutamine ei ole sama tehe

See on kõige levinum viga käibemaksuga arvutamisel. Käibemaksu lisamine tähendab korrutamist, mahaarvamine aga jagamist. Kui lahutad brutohinnast lihtsalt 24%, saad vale vastuse ligi 6% võrra.

Põhjus on selles, et 24% arvutatakse netohinnalt, mitte brutohinnalt. Kui võtad 24% brutohinnast 124 €, saad maksuks 29,76 €, kuigi tegelik käibemaks on 24 €. Viga on 5,76 € ehk ligi 6% hinnast, ja see kasvab koos summaga: 1240 € arve puhul oleks vale maksusumma 297,60 € õige 240 € asemel.

Teenuse arve näide: raamatupidaja lepib kokku 850 € kuutasu ilma käibemaksuta. Käibemaks on 850 × 0,24 = 204 € ja arve kogusumma 1054 €. Kui aga kokku on lepitud 1000 € koos käibemaksuga, jääb teenuse osutajale netoks 1000 / 1,24 = 806,45 € ja käibemaks on 193,55 €. Kokkuleppes tasub alati kirja panna, kas summa on käibemaksuga või ilma.

• Neto brutoks: korruta 1,24-ga. 100 € netot on 124 € brutot.
• Bruto netoks: jaga 1,24-ga. 124 € brutot on 100 € netot.
• Vale tee: 124 € miinus 24% annab 94,24 €, mis ei ole netohind.
• Käibemaksu osa brutohinnast on 24/124 ehk umbes 19,35%.
• Poesilt 49,99 €: jaga 1,24-ga, netohind on 40,31 € ja käibemaks 9,68 €.

Levinud vead, mis jäävad arvel märkamata

Enamik käibemaksuvigu ei tulene määra mittetundmisest, vaid tehete järjekorrast ja ümardamisest. Allpool on olukorrad, mis korduvad sadu kordi aastas ja mida kalkulaator ise ei paranda, kui sisend on vale.

• Erinevad määrad ühel tšekil: majutus 89 € (13%) ja raamat 25 € (9%) annavad käibemaksuks 10,24 € ja 2,06 €, kokku 12,30 €. Kui arvutada kogu 114 € pealt 24% järgi, tuleb 22,06 €.
• Ümardamine rea või summa kaupa: kolm 49,99 € toodet annavad rea kaupa käibemaksuks 3 × 9,68 = 29,04 €, kogusummast 149,97 € arvutades aga 29,03 €. Ühesendine erinevus on normaalne, kuid ühes dokumendis tuleb kasutada ühte loogikat.
• Ettevõtetevahelise pakkumise võrdlemine poehinnaga: 500 € hinnapakkumine ilma käibemaksuta on eraisikule tegelikult 620 €.
• Käibemaksu protsendi rakendamine juba käibemaksuga hinnale, kui arve koostatakse brutohinnast lähtudes.
• Netohinna ümardamine enne maksu lisamist, mis suurte koguste korral nihutab arve kogusummat mitme euro võrra.

Kes käibemaksu tegelikult tasub?

Iga ahela lüli lisab müügile käibemaksu ja arvab maha selle, mille ta ostudelt on tasunud. Riiki jõuab ainult vahe. Seetõttu on ettevõte ahela keskel maksu suhtes neutraalne: määra tõus ei näpista tema marginaali, vaid kandub lõpphinda.

Tarbija ei saa midagi maha arvata. Just tema kannab kogu 24%. See seletab ka, miks ettevõtetevahelised hinnapakkumised on käibemaksuta ja poesildid käibemaksuga: äriklient saab maksu tagasi, eraklient mitte.

Arvuline näide: pood ostab hulgimüüjalt kaupa 1000 € eest, millele lisandub 240 € käibemaksu. Pood müüb sama kauba tarbijatele 1500 € netohinnaga, millele lisandub 360 € käibemaksu, seega maksavad kliendid kokku 1860 €. Pood deklareerib käibemaksu 360 € ja arvab maha sisendkäibemaksu 240 €, riigile maksab ta 120 €.

Hulgimüüja on omalt poolt juba tasunud oma 240 € (miinus tema enda ostude sisendkäibemaks). Ahela peale kokku jõuab riigini täpselt 360 €, mis on 24% lõpphinnast 1500 €. Kõik 360 € tuli tarbija rahakotist, pood ja hulgimüüja olid üksnes vahendajad.

Registreerimiskohustus ja piiri lähedal olemine

Käibemaksukohustuslaseks tuleb end registreerida, kui maksustatav käive ületab kalendriaastas seadusega sätestatud piirmäära. Selle all võib tegutseda ilma käibemaksuta, aga siis ei saa ka sisendkäibemaksu tagasi.

Eratarbijale müüva väikeettevõtja jaoks tähendab piiri ületamine valikut: tõsta hindu käibemaksu võrra või võtta see oma marginaalist. Just seepärast hoiavad paljud mikroettevõtjad end teadlikult piirist allpool. Ostudelt sisendkäibemaksu tagasi saav ettevõte võib seevastu registreerimisest võita ka vabatahtlikult.

Võrdleme sama poodi kahes olukorras, kui müügihind riiulil on mõlemal juhul 1860 €. Registreeritud pood jätab endale netotulu 1500 €, kaup maksis talle 1000 € (240 € saab tagasi), marginaal on 500 €. Registreerimata pood ei saa sisendkäibemaksu tagasi, kaup maksab talle 1240 €, aga ta ei pea ka müügilt maksu arvestama: 1860 € miinus 1240 € annab marginaaliks 620 €.

Äriklientidele müües on pilt vastupidine. Registreeritud müüja arvelt saab ostja 360 € tagasi, tema tegelik kulu on 1500 €. Registreerimata müüja 1860 € arvelt ei saa ostja midagi tagasi, seega peab ta konkurentsis püsimiseks küsima umbes 1500 € ja tema marginaal kahaneb 260 euroni. Seepärast sõltub registreerimise mõttekus sellest, kes on sinu kliendid.

Kontrollnimekiri enne arve või hinnakirja koostamist

Need küsimused tasub endale esitada iga kord, kui koostad hinnapakkumist, uuendad hinnakirja või kontrollid saabunud arvet.

• Kas lepingus või pakkumises on selgelt kirjas, et summa on käibemaksuga või ilma?
• Kas iga kauba ja teenuse määr on kontrollitud Maksu- ja Tolliameti liigituse järgi?
• Kas käibemaksu eraldamisel jagad summaga 1,24 (või 1,13, 1,09), mitte ei lahuta protsenti?
• Kas erinevate määradega read on arvel eraldi ja maks arvutatud iga rea määra järgi?
• Kas ümardad dokumendis järjekindlalt kas rea või kogusumma kaupa?
• Kas vana hinnakirja ümberarvestuses eemaldasid esmalt vana määra ja lisasid siis uue?
• Kas eraisikutele suunatud hinnad on näidatud koos käibemaksuga?

Arvuta oma numbrid

Käibemaksukalkulaator teeb mõlemat tehet korraga: lisab netohinnale maksu ja eraldab brutohinnast maksuosa. Palgaga seotud maksude kohta vaata tööandja kulu kalkulaatorit, kus näed, kui palju töötaja tegelikult maksma läheb.

Kui on vaja arvutada juurdehindlust, allahindlust või kahe hinna protsentuaalset erinevust, sobib selleks protsentarvutuse kalkulaator. Nii saad näiteks kontrollida, et 122 € ja 124 € vahe on tõesti umbes 1,64%.