Pensioniea kalkulaator - millal pensionile saad?
Sisesta sünnikuupäev ja vaata, mis vanuses ja mis kuupäeval jõuad vanaduspensioniikka.
Vanaduspensioniiga sõltub sünniaastast. 1961. aastal sündinutel on see 65 aastat, hilisematel sünniaastatel lisandub kuid vastavalt oodatava eluea muutusele.
1963. aastast hilisemate sünniaastate pensioniiga kinnitatakse määrusega 2 aastat ette. Näidatud on prognoos oodatava eluea kasvu põhjal.
Võimalik on ka edasilükatud või osaline pension. Täpse info annab Sotsiaalkindlustusamet.
Hinnanguline arvutus. Täpse summa kinnitab Sotsiaalkindlustusamet või Maksu- ja Tolliamet - kontrolli ametlikust allikast.
Allikad: Sotsiaalkindlustusamet, Pensionikeskus
Viimati uuendatud: 2026-06-03
Kuidas pensioniiga määratakse?
Eesti vanaduspensioniiga tõusis järk-järgult 65 aastani, milleni jõudsid 1961. aastal sündinud (2026). Alates 1962. aasta sünniaastast on pensioniiga seotud 65-aastaste oodatava elueaga: valitsus kinnitab iga sünniaasta pensioniea määrusega vähemalt 2 aastat ette ja tõus on maksimaalselt 3 kuud aasta kohta. Kinnitatud on 1962 (65 a 1 kuu) ja 1963 (65 a 3 kuud); hilisemad on prognoos. Võimalik on ka pensioni edasilükkamine (suurendab pensioni) või osaline pension.
Korduma kippuvad küsimused
Mis on pensioniiga Eestis 2026?+
2026. aastal jõuavad pensioniikka 1961. aastal sündinud - nende pensioniiga on 65 aastat. Hilisematel sünniaastatel on iga kinnitatud eraldi: 1962 → 65 a 1 kuu, 1963 → 65 a 3 kuud.
Kas pensionile saab jääda varem?+
Alates 2021. aastast saab jääda eelpensionile kuni 5 aastat enne pensioniiga, kuid pension väheneb püsivalt 0,4% iga varasema kuu kohta. Osalist pensioni saab võtta ka töötamise kõrvale.
Mis juhtub, kui lükkan pensioni edasi?+
Iga edasilükatud kuu suurendab pensioni püsivalt 0,7%. Edasilükkamine tasub ära, kui plaanid töötamist jätkata ja tervis lubab.
Kust näen oma täpset pensioniprognoosi?+
Isikliku pensioniprognoosi (I ja II sammas koos) näed portaalis pensionikeskus.ee või eesti.ee lehel, kus arvestatakse sinu tegelikku staaži ja kogumist.