Valitsus kaalub võrgutasu kompenseerimist: mida see sinu elektriarvele tähendaks
ERR kirjutas 2. oktoobril 2026, et energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo nimetas võrgutasu kompenseerimist kõige lihtsamaks võimaluseks leevendada eeloleva talve kõrget elektrihinda. Otsust veel pole, kuid see mõjutaks otseselt iga leibkonna elektriarvet.
Mis juhtus ja millal
ERR vahendas 2. oktoobril 2026 ETV saadet "Terevisioon", kus minister Erkki Keldo rääkis, et valitsus sai neljapäeval ülevaate maailmaturu gaasihindadest, elektrihinna prognoosidest ja Eesti võimalustest hinnastabiilsust pakkuda. Keldo tõi välja, et kõige lihtsamini sekkutav ja bürokraatiavabam meede oleks võrgutasu kompenseerimine, kuna see moodustab elektri lõpphinnast olulise osa. Lõplikku otsust ega hinnataset, millest alates sekkutaks, minister ei nimetanud, et vältida spekuleerimist.
Sarnast meedet on varem juba kasutatud. Võrgutasu koguja Elektrilevi selgituse järgi kompenseeriti võrgutasusid ka 2022. aastal, kui anti 50-protsendine soodustus mahus kolm kuni kuus miljonit eurot kuus. Elektrilevi juhatuse liikme Rudolf Penu sõnul on tehnilised lahendused sarnase soodustuse tegemiseks seega juba olemas, kuid vajalik on kokkulepe, kust raha soodustuse katmiseks tuleb.
Kui suur osa arvest on võrgutasu
ERR-i andmetel moodustab elektri lõpparvest elektrienergia ise 49 protsenti ja võrgutasu 39 protsenti, ülejäänu on aktsiis, taastuvenergia tasu ja muud komponendid. See tähendab, et võrgutasu ei ole marginaalne kuluartikkel, vaid teine suurim osa arvest kohe energia hinna järel. Seetõttu mõjutaks selle vähendamine arvet märgatavalt rohkem kui näiteks mõni väiksem tasu.
Korteriühistute vaatenurgast tõi Õismäe korteriühistu esimees Sergei Mordovin esile, et sõltuvalt elektri hinnast võib võrgutasu moodustada kuni poole elektriarvest. Tema hinnangul vähendaks võrgutasu langetamine poole võrra sellisel juhul kogu arvet veerandi võrra. See näide puudutab ka ühistute endi elektrikulusid, sealhulgas maja tehnosüsteeme.
Näide: kuidas 50-protsendine soodustus arvet muudaks
Keldo tõi ühe läbimõeldava stsenaariumina välja, et riik arvutab, kui palju maksaks riigieelarvele ja võrguettevõtjatele võrgutasu kompenseerimine näiteks 50 protsendi ulatuses. Oletame, et leibkonna elektriarve on 100 eurot kuus ja sellest vastavalt ERR-i andmetele 39 protsenti ehk 39 eurot on võrgutasu. Kui riik kompenseeriks pool sellest summast, väheneks arve 19,50 euro võrra ehk 100-eurosest arvest jääks tasuda 80,50 eurot.
Sellise protsentuaalse muutuse saab igaüks oma tegeliku arve pealt läbi arvutada protsentarvutuse kalkulaatoriga: tuleb sisestada oma arve võrgutasu osa ja soodustuse protsent, et näha, kui palju arve kuus väheneks. Kuna Elektrilevi selgituse järgi oleks tarbijale kulu aastaringselt ühtlane, kuid talvel väheneks ja suvel tõuseks, tasub pigem vaadata aastast keskmist kui ühe kuu arvet.
Mida see tähendab tarbija jaoks praktikas
Minister Keldo rõhutas, et lõppkokkuvõttes tuleb see raha ühel või teisel moel tarbija või maksumaksja taskust, sõltumata sellest, kas kompensatsioon tuleb otse riigieelarvest või mõnel muul moel. Samuti selgitas ta, et võrgutasud lähevad elektrivõrkude tugevdamiseks ja investeeringuteks, mis tagavad energiajulgeoleku ja varustuskindluse üle kogu Eesti, sealhulgas hajaasustusega piirkondades.
Kuna otsust veel langetatud pole ja minister ei täpsustanud hinnataset ega ajakava, on praegu mõistlik jälgida valitsuse edasisi samme ning oma elektriarvet regulaarselt kontrollida. Kompenseerimine eeldab Keldo sõnul ka suhtlust konkurentsiametiga ja elektrimüüjate tehnilist valmisolekut, mistõttu võtab reaalne rakendumine aega isegi juhul, kui otsus langetatakse.
Allikas: ERR, Keldo pakub elektrihinna leevenduse võimalusena võrgutasu kompenseerimist (2026-10-02)