Küttehinnad tõusevad sel talvel: gaasikütjatele oodata kuni 40% kallinemist

Mis juhtus ja millal

ERR avaldas 27. septembril 2026 loo, mille kohaselt tõusevad algaval kütteperioodil peaaegu kõigi kütteliikide hinnad. Põhjus on maagaasi hinnatõus maailmaturul, mis on aasta jooksul kerkinud üle kahe korra, nagu ütles Elengeri kommertsdirektor Armen Kasparov. Elengeri klientidel, kes kasutavad börsipaketti, on oodata 35 kuni 40 protsendi suurust hinnatõusu võrreldes eelmise kütteperioodiga.

Kaugküttega, mida kasutab üle poole Eesti elanikest, on olukord samuti keeruline. Utilitase juhi Robert Kitti sõnul on kaheksast kaugkütte piirkonnast viies hind tõusuteel, keskmiselt umbes 10 protsenti. Kõige valusamalt on tõus tabanud Narvat, kus kaugküte sõltub valdavalt gaasist ja hind on Eesti kõrgeim, 137 eurot megavatt-tunni kohta.

Kütteliikide erinev hinnadünaamika

Kõik küttematerjalid ei kalline ühtemoodi. Harju Puu juhi Mart Liivaku sõnul on küttepuu hind tõusnud tagasihoidlikult, kuiva küttepuu puhul kuni 5 kuni 10 protsenti, sest toormehind on püsinud stabiilne. Türi muusikaõpetaja Merike Kaljula tõi näite, et tema ostis mai alguses 15 ruumimeetrit küttepuid hinnaga 80 eurot ruumimeeter.

• Küttepuu (kuiv): hinnatõus kuni 5 kuni 10 protsenti
• Pellet: ei langenud suvel, sest eksport Poola kasvas
• Kaugküte: keskmiselt umbes 10 protsenti kaheksast piirkonnast viies
• Gaas börsipaketil: 35 kuni 40 protsenti
• Narva kaugküte: Eesti kõrgeim hind, 137 eurot megavatt-tund

Mida see tähendab rahakotile: arvestuslik näide

Kuigi ERR ei avalda konkreetseid eurosummasid leibkonna kohta, saab protsentuaalse hinnatõusu mõju oma eelarvele läbi arvutada protsentarvutuse kalkulaatoriga. Oletame, et perekonna talvine küttearve oli eelmisel hooajal 600 eurot. Kui kütmine toimub gaasiga börsipaketi alusel ja hind tõuseb 40 protsenti, nagu Kasparov viitas, kasvab küttearve 600 eurolt 840 eurole, ehk 240 eurot rohkem. Kui kütmine käib kaugkütte kaudu piirkonnas, kus hind tõusis 10 protsenti, kasvaks sama 600 euro suurune arve 660 eurole ehk 60 euro võrra.

Need numbrid on näitlikud, lähtudes ERR-i loos toodud protsentidest, mitte tegeliku leibkonna arvetest. Oma tegeliku küttearve muutust saab igaüks ise sarnasel põhimõttel arvutada: korruta eelmise hooaja arve hinnatõusu protsendiga ja liida tulemus algsele summale.

Kuidas kasvavaks küttearveks valmistuda

Kui on teada, et küttekulu kasvab talvel mitukümmend protsenti, on mõistlik juba sügisel hakata selleks raha kõrvale panema, selle asemel et oodata suurt arvet jaanuaris või veebruaris. Kogumiskalkulaatoriga saab arvutada, kui palju tuleks igakuiselt koguda, et talve lõpuks oleks küttekulu kasvuks vajalik summa olemas.

Näiteks kui eeldada eelmise lõigu näite põhjal, et gaasiga köetava kodu küttekulu kasvab talve jooksul kokku 240 euro võrra, saab selle summa jagada näiteks nelja kuu peale, oktoobrist jaanuarini, mis teeb 60 eurot kuus. See on üks viis, kuidas hinnatõusu mõju eelarvele leevendada, ilma et suur arve tuleks üllatusena.

Narva erijuhtum ja riigi roll

Narva linna olukord on ERR-i loo järgi eriline, sest linna kaugküte sõltub valdavalt gaasist ja hind on tõusnud Eesti kõrgeimaks tasemeks, samal ajal kui linnas on linnapea Jaan Tootsi sõnul 30 protsenti elanikest pensionärid ja 13 protsenti töötud, mõlemad näitajad Eesti keskmisest suuremad. Seetõttu küsib Narva linn keskkonnaametilt eriluba kütta põlevkiviõliga, mis on praegu maagaasist odavam. Keskkonnaamet väljastab loa järgmisel nädalal pärast loo avaldamist.

Ka Utilitas, mis varustab soojaga muuhulgas Tallinna ja Maardut, kaalub sarnase eriloa taotlemist reservkütuste, sealhulgas põlevkiviõli kasutamiseks, kui vajadus peaks tekkima. Pikemas plaanis peaks Utilitase sõltuvus gaasist järgmisel küttehooajal vähenema alla 10 protsendi tänu valmivale Paljassaare soojuspumbajaamale.