Rooma numbrite teisendaja

Reeglid, mis teevad Rooma numbri korrektseks

Rooma number kirjutatakse suurematest väärtustest väiksemate poole. Sümbolid I, X, C ja M võivad korduda kõige rohkem kolm korda järjest, V, L ja D aga ei kordu kunagi, sest VV oleks lihtsalt X, LL oleks C ja DD oleks M.

Lahutamine on lubatud ainult kuues kindlas paaris: IV (4), IX (9), XL (40), XC (90), CD (400) ja CM (900). Igas paaris seisab väiksem sümbol vahetult suurema ees ja lahutatav on alati üks ühik, kümme või sada.

Kasulik on märgata, et iga kümnendkoht järgib täpselt sama mustrit, ainult tähed vahetuvad:

• Ühelised 1-9: I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX
• Kümned 10-90: X, XX, XXX, XL, L, LX, LXX, LXXX, XC
• Sajad 100-900: C, CC, CCC, CD, D, DC, DCC, DCCC, CM
• Tuhanded 1000-3000: M, MM, MMM

Kuidas lugeda aastaarve nagu MCMXCIV ja MMXXVI

Loe numbrit vasakult paremale ja vaata iga sümboli puhul järgmist. Kui järgmine on suurem, moodustavad need lahutava paari. Kui ei ole, liida sümbol lihtsalt kokku.

MCMXCIV jaguneb tükkideks M + CM + XC + IV. See on 1000 + 900 + 90 + 4 = 1994. Selline pikk kuju on tüüpiline 20. sajandi aastatele, sest 1900 nõuab juba kolme sümbolit MCM.

MMXXVI on palju lihtsam: MM = 2000, XX = 20, VI = 6, kokku 2026. Siin lahutavaid paare pole, sest VI puhul seisab väiksem sümbol suurema järel. Veel mõned näited: MCMXVIII = 1918 ja MCMLXXXIV = 1984.

Arvust Rooma numbriks koht-kohalt

Teisendamiseks jaga arv tuhandeteks, sadadeks, kümneteks ja üheliseks ning kirjuta iga osa ülaltoodud mustri järgi. 1987 = 1000 + 900 + 80 + 7, mis annab M + CM + LXXX + VII = MCMLXXXVII.

Rooma number võib olla väga pikk ka väikese arvu puhul. 1888 on MDCCCLXXXVIII, 13 sümbolit. Vahemikus 1-3999 on pikim 3888 = MMMDCCCLXXXVIII, 15 sümbolit, sest selle igas kohas on number 8, mille kuju on kõige pikem.

Rooma numbritega saab isegi liita: XXVII + XVI. Pane sümbolid kokku suuruse järjekorras: XXX VV III. Kaks V-d annavad X, seega XXXX III. Neli X-i ei ole lubatud, need asenduvad kujuga XL, ja tulemuseks on XLIII ehk 43.

Miks kellal on IIII, mitte IV

Paljudel Rooma numbritega kellasihverplaatidel on nelja tähistamiseks IIII. See on pikaajaline kellasepatraditsioon, mitte viga. Sageli tuuakse põhjenduseks visuaalset tasakaalu, sest IIII on paremal pool vastas VIII-le vasakul, kuid üht kindlalt tõestatud põhjust ei ole.

Standardses kirjaviisis on neli siiski IV. Seetõttu ütleb kalkulaator sisendi IIII kohta "Vigane number". Sama kehtib teiste mittestandardsete lühenduste kohta, mida vahel näeb: IC arvu 99 jaoks (õige on XCIX), IM arvu 999 jaoks (õige on CMXCIX) ja MIM aasta 1999 jaoks (õige on MCMXCIX).

Miks Rooma numbrites pole nulli ja miks piir on 3999

Rooma numbrid ei ole positsiooniline süsteem. Sümboli väärtus ei sõltu tema kohast arvus, X tähendab alati kümmet. Seetõttu ei ole vaja kohahoidjat, mida meie süsteemis täidab null. Arvutusi tehti arvelaual, numbritega pandi kirja ainult tulemus. Keskaegsetes tabelites kasutati tühja väärtuse jaoks mõnikord sõna nulla.

Piir 3999 tuleneb kordamise reeglist: M võib olla järjest kõige rohkem kolm korda ja 4000 jaoks eraldi sümbolit ei ole. Suuremate arvude jaoks kasutati sümboli kohal olevat kriipsu, mis korrutab väärtuse tuhandega, kuid see ei kuulu standardsesse kirjaviisi ja tavalises tekstis seda sisestada ei saa.

Kus Rooma numbreid tänapäeval näeb

Kõige sagedamini kohtab Rooma numbreid sajandite juures (XXI sajand), valitsejate nimedes (Peeter I, Louis XIV), raamatute peatükkides ja köidetes, filmide järgedes ning ürituste järjekorranumbrites. Vanemates dokumentides ja hauakividel on mõnikord ka kuu kirjutatud Rooma numbriga, näiteks 24.II.1918.