Mida töötaja tegelikult maksab: brutopalk ei ole tööandja kulu

Mis lisandub brutopalgale?

Tööandja tasub brutopalga pealt sotsiaalmaksu 33% ja töötuskindlustusmakset 0,8%. Kokku umbes 33,8% brutopalga kohale. Need on tööandja maksud, mitte töötajalt kinnipeetavad summad.

Töötajalt kinnipeetav tulumaks, töötuskindlustus 1,6% ja kogumispension on juba brutopalga sees. Tööandja kanab need üle, aga tema kulu need ei suurenda. Seepärast ei muuda töötaja II samba määr ega maksuvaba tulu avaldus tööandja kogukulu sendi võrragi.

• Sotsiaalmaks 33% brutopalgalt.
• Tööandja töötuskindlustusmakse 0,8% brutopalgalt.
• 2000 € brutopalk: sotsiaalmaks 660 €, töötuskindlustus 16 €, kogukulu 2676 €.
• 946 € miinimumpalk (alates 1. aprillist 2026): sotsiaalmaks 312,18 €, töötuskindlustus 7,57 €, kogukulu 1265,75 €.

Kogukulu viie palgataseme juures

Allolevas võrdluses on iga brutopalga juures näidatud tööandja kogukulu, töötaja netopalk (maksuvaba tulu 700 €, II sammas 2%) ja maksukiil. Maksukiil näitab, kui suur osa tööandja kogukulust ei jõua töötaja kontole: see on (kogukulu - neto) / kogukulu.

Maksukiil kasvab palgaga, kuigi ükski määr ei muutu. Põhjus on sama mis netopalga puhul: 700-eurone maksuvaba tulu kaalub väikese palga juures palju. Pane tähele, et kiilu sees on ka töötaja enda kogumispension, mis on tema vara, mitte riigi tulu.

• 946 €: kogukulu 1 265,75 €, neto 865,31 €, maksukiil 31,6%.
• 1500 €: kogukulu 2 007,00 €, neto 1 281,88 €, maksukiil 36,1%.
• 2000 €: kogukulu 2 676,00 €, neto 1 657,84 €, maksukiil 38,0%.
• 3500 €: kogukulu 4 683,00 €, neto 2 785,72 €, maksukiil 40,5%.
• 5000 €: kogukulu 6 690,00 €, neto 3 913,60 €, maksukiil 41,5%.

Näide: 3500 € brutopalk mõlemast vaatest

Sama palgaleht kahest otsast vaadatuna. Tööandja maksab kokku 4683 €, töötaja saab kätte 2 785,72 €. Vahe 1 897,28 € jaguneb viie makse vahel.

• Tööandja poolt: sotsiaalmaks 1155,00 € ja töötuskindlustus 28,00 €.
• Töötaja palgast: töötuskindlustus 56,00 € ja kogumispension 70,00 €.
• Tulumaks: (3500 - 56 - 70 - 700) × 22% = 588,28 €.
• Kogukulu 4683,00 €, brutopalk 3500,00 €, netopalk 2 785,72 €.

Eelarvest brutopalgani

Tööandja mõtleb sageli vastupidi: meil on selle ametikoha jaoks 3000 € kuus, kui suur saab olla brutopalk? Kiire rusikareegel on jagada eelarve 1,338-ga. Täpsem vastus tuleb tööandja kulu kalkulaatorist, mis arvestab ümardusi ja sotsiaalmaksu miinimumi.

3000 € eelarvest saab maksta 2 242,14 € brutopalka. Sellele lisandub sotsiaalmaks 739,91 € ja töötuskindlustus 17,94 €, ning töötajale jääb kätte 1 839,92 €. 2000 € eelarve korral on brutopalk 1 494,77 € ja netopalk 1 277,94 €.

Rusikareegel ei kehti, kui arvutatud brutopalk jääb alla sotsiaalmaksu kuumäära 886 €, sest siis on sotsiaalmaks suurem kui 33% palgast.

Sotsiaalmaksu miinimumkohustus

Eesti eripära, mis üllatab osalise koormusega tööd pakkuvaid tööandjaid: sotsiaalmaksu tuleb tasuda vähemalt kuumääralt, mis on 2026. aastal 886 eurot. See tähendab minimaalset sotsiaalmaksu 292,38 eurot kuus ka siis, kui tegelik palk on väiksem.

Praktikas muudab see väga väikese koormusega töölepingud suhteliselt kalliks. Kaks poole koormusega töötajat maksavad tööandjale rohkem kui üks täiskoormusega, kui palgad jäävad alla kuumäära.

Kuumäär on igal aastal tõusnud, nii et ka miinimumkohustus kasvab. Kui sinu olukorras miinimumkohustus ei kehti, saab selle kalkulaatoris välja lülitada.

• 2023: kuumäär 654 €, minimaalne sotsiaalmaks 215,82 €.
• 2024: kuumäär 725 €, minimaalne sotsiaalmaks 239,25 €.
• 2025: kuumäär 820 €, minimaalne sotsiaalmaks 270,60 €.
• 2026: kuumäär 886 €, minimaalne sotsiaalmaks 292,38 €.

Näide: kaks poole kohaga töötajat vs üks täiskohaga

Oletame, et töö on võimalik jagada kahe inimese vahel, kumbki 473 € brutopalgaga, mis on pool aprillist 2026 kehtivast miinimumpalgast 946 €. Proportsionaalselt oleks kummagi sotsiaalmaks 156,09 €, aga miinimumkohustuse tõttu on see 292,38 €.

Sama loogika kehtib iga palga kohta, mis jääb alla kuumäära. 600 € palga puhul on sotsiaalmaks 292,38 € ehk 48,7% palgast ja kogukulu 897,18 €. Ilma miinimumita oleks kulu 802,80 €.

• Üks poole kohaga töötaja: sotsiaalmaks 292,38 €, töötuskindlustus 3,78 €, kogukulu 769,16 €.
• Kaks poole kohaga töötajat kokku: 1 538,32 €.
• Üks täiskohaga töötaja 946 € palgaga: 1 265,75 €.
• Jagatud töö lisakulu: 272,57 € kuus ehk 3 270,84 € aastas.

Tööandja kulu aastatel 2023-2026

Sotsiaalmaksu 33% ja tööandja töötuskindlustusmakse 0,8% on kõigil neljal aastal olnud samad. Seetõttu maksab 2000 € brutopalk tööandjale igal aastal 2676 €, kuigi töötajale jäi kätte 2023. ja 2024. aastal 1 556,93 €, 2025. aastal 1 519,83 € ja 2026. aastal 1 657,84 €.

Aastate lõikes muutusid tööandja jaoks ainult sotsiaalmaksu miinimum ja töötasu alammäär. Täiskohaga töötajate eelarvet mõjutas see ainult madalaimate palkade puhul, osalise koormusega töötajate kulu aga igal aastal.

Miks see töötajat huvitab?

Sest see on sinu läbirääkimiste tegelik raam. Kui küsid 2000 euro asemel 2200, siis tööandja jaoks kasvab kulu 2676 eurolt 2 943,60 euroni. Tema kaalub alati koormatud numbrit, mitte brutopalka.

Sinu netopalk kasvab samal ajal 1 657,84 eurolt 1 808,22 eurole ehk 150,38 €. Iga lisaeuro, mis sinu kontole jõuab, maksab tööandjale selles palgavahemikus umbes 1,78 €.

Teiselt poolt ei ole sotsiaalmaks lihtsalt ära kadunud raha: sellest rahastatakse ravikindlustust ja riiklikku pensionikindlustust. See on suures osas edasilükatud tasu, mitte puhas maks.

Erisoodustused lähevad sinna otsa

Kui tööandja pakub midagi peale palga, näiteks ametiautot erasõitudeks või tervisekulude hüvitist üle maksuvaba piiri, siis maksustatakse see erisoodustusena. Erisoodustuse maksukoormus tuleb täies ulatuses tööandja kanda ja see on kõrgem, kui esmapilgul tundub.

Seetõttu tasub soodustuse väärtust alati võrrelda sellega, kui palju sama summa palgatõusuna maksma läheks. Vahel on soodustus soodsam, vahel mitte, ja meie erisoodustuse kalkulaator näitab kumb.

Erisoodustuselt maksab tööandja tulumaksu määraga 22/78 soodustuse väärtusest ja sotsiaalmaksu 33% summalt, mis sisaldab ka seda tulumaksu. Allolev võrdlus lähtub 2000 € brutopalgaga töötajast, kellele tahetakse anda 100 € väärtust kuus.

• Erisoodustus 100 €: tulumaks 28,21 €, sotsiaalmaks 42,31 €, kulu kokku 170,52 €.
• Palgatõus, mis annab umbes 100 € netot: brutopalk 2 132,98 €, kogukulu 2 853,92 €.
• Palgatõusu lisakulu tööandjale: 177,92 €.
• Selles näites on soodustus tööandjale 7,40 € odavam, aga palgatõus suurendab ka töötaja pensionimakset.

Levinud vead tööjõukulu planeerimisel

Need vead tulevad kõige sagedamini ette alustavatel ettevõtjatel ja väikestel tiimidel, kes eelarvestavad palka esimest korda.

• Eelarvesse pannakse brutopalk, unustades sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustuse.
• Tööandja ja töötaja töötuskindlustuse määrad aetakse segi: tööandja maksab 0,8%, töötajalt peetakse kinni 1,6%.
• Osalise koormusega töötaja kulu arvutatakse ilma sotsiaalmaksu miinimumita.
• Arvatakse, et töötaja II samba määr või maksuvaba tulu mõjutab tööandja kulu.
• Tööpakkumine tehakse netosummana, mis seob tööandja töötaja isiklike maksuvalikutega.
• Erisoodustust peetakse tasuta lisahüveks, kuigi selle maksud on suhteliselt kõrged.

Kontrollnimekiri enne töötaja palkamist

Enne tööpakkumise tegemist tasub need punktid läbi käia, et hilisemad kulud ei tuleks üllatusena.

• Arvuta kogukulu, mitte ainult brutopalk, ja korruta see 12 kuuga.
• Kui koormus on osaline, kontrolli, kas palk jääb alla sotsiaalmaksu kuumäära 886 €.
• Kui on antud eelarve, arvuta sellest brutopalk tagurpidi.
• Hüvede lisamisel võrdle erisoodustuse maksu ja palgatõusu kulu.
• Sõnasta pakkumine brutopalgana ja näita soovi korral ka orienteeruvat netopalka.

Arvuta kogukulu

Tööandja kulu kalkulaator näitab brutopalka, sellele lisanduvaid tööandja makse ja kogukulu ühel ekraanil. Palgakalkulaator näitab sama palga teist poolt: mis jõuab töötaja kontole.