minukalkulaator.ee

Haigusleht: kes maksab millist päeva

Haiguslehe rahaline pool tekitab segadust, sest maksja vahetub keset haigust kaks korda. Kolm esimest päeva ei hüvita keegi, järgmised viis maksab tööandja ja alles seejärel tuleb mängu Tervisekassa. Just see kolmeosaline jaotus seletab, miks lühike haigus lööb rahakotti ebaproportsionaalselt valusalt. Allpool on läbi arvutatud mitu tüüpolukorda, kuupäevadega näide ja vead, mille tõttu oodatud ja tegelik summa lahku lähevad.

Uuendatud: 2026-09-14

Kolm perioodi ühel haiguslehel

Hüvitise määr on nii tööandja kui ka Tervisekassa osas 70% keskmisest, aga päevade jaotus on erinev.

  • Päevad 1-3: hüvitist ei maksta. Need on töötaja enda kanda.
  • Päevad 4-8: maksab tööandja, 70% keskmisest, kokku kuni viis päeva.
  • Päevad 9 ja edasi: maksab Tervisekassa, 70%, päevamäära ülempiiriga.
  • Kõik hüvitised on maksustatav tulu, seega tuleb neist veel tulumaks maha.

Kust tuleb keskmine päevatasu

Tööandja osa arvutatakse keskmise kalendripäeva tasu alusel, mis leitakse haigestumisele eelnenud 6 kuu tasu põhjal. Ühtlase palga puhul taandub see kuupalgale jagatud keskmise kuu pikkusega ehk 30,4375 päevaga. Kalkulaator kasutab just seda lihtsustust.

Päevi loetakse kalendripäevades, mitte tööpäevades. Laupäev ja pühapäev haiguslehe sees on samamoodi hüvitise päevad, ja samamoodi kuuluvad nad ka kolme hüvitamata päeva hulka, kui haigus algab näiteks reedel.

Tervisekassa osa aluseks on eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Seetõttu võivad tööandja ja Tervisekassa päevamäärad sama inimese puhul veidi erineda, eriti kui palk on aasta jooksul muutunud.

Näide: 2000 € brutopalk

Keskmine kalendripäeva tasu on 2000 / 30,4375 = 65,71 €. Kaheksapäevase haiguslehe puhul saad tööandjalt viie päeva eest 5 × 65,71 × 0,7 = 229,98 € brutot, ja kolme esimese päeva eest mitte midagi.

Sellepärast on kolm kuni neli päeva kestev haigus proportsionaalselt kõige kallim: kogu või peaaegu kogu periood jääb hüvitamata tsooni. Pikema haiguse korral hakkab 70% üha suurema osa katma.

Vaatame sama palga juures 14-päevast haiguslehte samm-sammult.

  • Keskmine päevatasu: 2000 / 30,4375 = 65,71 €, hüvitise päevamäär 65,71 × 70% = 46,00 €.
  • Päevad 1-3: 0 €.
  • Päevad 4-8 (5 päeva, tööandja): 5 × 65,71 × 0,7 = 229,98 €.
  • Päevad 9-14 (6 päeva, Tervisekassa): 6 × 46,00 = 276,00 €. Ülempiir 126,87 € ei rakendu.
  • Kokku 505,98 € brutot. Tavalise päevatasuga oleks 14 kalendripäeva väärt 65,71 × 14 = 919,94 €, seega hüvitis katab umbes 55%.

Kuidas haiguse kestus muudab kaetud osa

Sama 2000 € palga juures on hüvitise osakaal päevatasust väga erinev sõltuvalt sellest, kui kaua haigus kestab. Võrdlusalus on keskmine kalendripäeva tasu 65,71 € korda haiguspäevade arv.

  • 3 päeva: hüvitis 0 € võrreldes 197,13 euroga ehk 0%.
  • 4 päeva: hüvitis 46,00 € võrreldes 262,84 euroga ehk 17,5%.
  • 5 päeva: hüvitis 91,99 € võrreldes 328,55 euroga ehk 28%.
  • 8 päeva: hüvitis 229,98 € võrreldes 525,68 euroga ehk 43,7%.
  • 14 päeva: hüvitis 505,98 € võrreldes 919,94 euroga ehk 55%.
  • 30 päeva: hüvitis 1241,98 € (tööandja 229,98 € ja Tervisekassa 22 × 46,00 = 1012,00 €) võrreldes 1971,30 euroga ehk 63%.

Tervisekassa päevamäära ülempiir

Tervisekassa hüvitisel on päevane ülempiir, mis on 2026. aastal 126,87 eurot päevas. Enamikku töötajaid see ei puuduta.

Ülempiir hakkab tegelikult piirama alles siis, kui brutopalk ületab umbes 5517 eurot kuus. Sellest kõrgema palga puhul ei ole hüvitis enam 70% sinu sissetulekust, vaid kukub sellest allapoole, ja seda tasub arvestada, kui plaanid pikemat ravi.

Näide 6500 € brutopalgaga ja 30-päevase haiguslehega näitab, kus lagi hammustab.

  • Keskmine päevatasu: 6500 / 30,4375 = 213,55 €, 70% sellest on 149,49 €.
  • Päevad 4-8, tööandja: 5 × 213,55 × 0,7 = 747,43 €. Tööandja osal ülempiiri ei ole.
  • Päevad 9-30, Tervisekassa: 22 päeva, päevamäär piiratakse 126,87 euroni, kokku 22 × 126,87 = 2791,14 €.
  • Ülempiiri tõttu jääb saamata 22 × (149,49 - 126,87) = 497,64 €. Kokku hüvitis 3538,57 € ehk umbes 55% päevatasust, kuigi sama pikk haigus 2000 € palgaga katab 63%.

Kaks näidet väiksema palgaga

Madalama palga juures on protsentuaalne loogika sama, kuid eurodes on vahe sageli tuntavam, sest eelarves pole puhvrit.

  • Brutopalk 1200 €, haigus 21 päeva: päevatasu 39,43 €, tööandja 5 päeva eest 138,01 €, Tervisekassa 13 päeva eest 13 × 27,60 = 358,80 €. Kokku 496,81 € ehk 60% päevatasust (828,03 €).
  • Brutopalk 1500 €, haigus 4 päeva: päevatasu 49,28 €, kolm päeva hüvitamata, tööandja maksab ühe päeva eest 34,50 €. Nelja päeva väärtusest 197,12 € katab hüvitis vaid 17,5%.

Mis jääb kätte pärast tulumaksu

Hüvitis on maksustatav tulu ja 2026. aastal on tulumaks 22%. Kui maksuvaba tulu on juba sama kuu palgalt ära kasutatud, arvutatakse maks kogu hüvitiselt.

14-päevase haiguslehe näites 2000 € palgaga: 505,98 × 22% = 111,32 € tulumaksu, kätte jääb 394,66 €. Kogu kuu netopalga mõju nägemiseks sisesta palgakalkulaatorisse töötatud päevade palk ja hüvitis eraldi.

Kuupäevadega näide: haigus algab esmaspäeval

Oletame, et jääd haigeks esmaspäeval, 5. oktoobril 2026, ja haigusleht kestab 14 kalendripäeva kuni pühapäevani, 18. oktoobrini.

  • 5.-7. oktoober (esmaspäev kuni kolmapäev): päevad 1-3, hüvitamata.
  • 8.-12. oktoober (neljapäev kuni esmaspäev): päevad 4-8, maksab tööandja. Siia jääb ka nädalavahetus 10.-11. oktoober.
  • 13.-18. oktoober (teisipäev kuni pühapäev): päevad 9-14, maksab Tervisekassa.
  • Kui sama haigus oleks alanud reedel, oleksid laupäev ja pühapäev kolme hüvitamata päeva sees ja tasustamata tööpäevi oleks vähem. Hüvitise summa jääb siiski samaks, sest see arvutatakse kalendripäevade, mitte tööpäevade järgi.

Levinud vead haigushüvitise arvutamisel

Need eksimused on põhjus, miks palgapäeval tuleb üllatus.

  • Tööpäevade lugemine kalendripäevade asemel. Nädalavahetus on haiguslehe sees ja kulutab samuti päevi.
  • Eeldus, et tööandja maksab kogu haiguse eest. Tööandja maksab kõige rohkem viis päeva, alates 9. päevast tuleb raha Tervisekassalt ja eraldi.
  • Hüvitise võrdlemine netopalgaga. Kõik kalkulaatori summad on brutod, tulumaks tuleb veel maha.
  • Arvestamine, et 8 päeva või lühem haigus toob Tervisekassalt raha. Tervisekassa osa tekib alles 9. päevast.
  • Kõrgepalgalise ootus saada 70% ka pikal haigusel. Üle umbes 5517 € kuupalga piirab Tervisekassa päevamäära 126,87 € lagi.

Mida see praktikas tähendab

Esiteks: paar päeva haiguspuhkust on sisuliselt palgata puhkus, ükskõik kui õige on koju jääda. Teiseks: kui sinu töökohal on kollektiivlepingu või tööandja vabatahtlik lisahüvitis esimeste päevade eest, siis on see reaalne rahaline soodustus, mida tasub töölepingu läbirääkimistel küsida.

Kolmandaks: hüvitise arvutuse aluseks on eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mitte tänane palk. Kui oled hiljuti palka kõvasti tõstnud või tööd vahetanud, võib hüvitis tulla oodatust väiksem.

Neljandaks: kui tead, et ees on pikem ravi või operatsioon, arvuta hüvitis ette ja planeeri eelarve nii, et esimesed kaks nädalat katavad ainult umbes poole tavapärasest päevatasust.

Kontrollnimekiri haiguslehe ajaks

Järgmised sammud aitavad veenduda, et kõik hüvitised jõuavad sinuni õiges summas.

  • Teavita tööandjat haigestumisest kohe esimesel päeval, et töö saaks ümber korraldada.
  • Haiguslehe ehk töövõimetuslehe avab arst. Hoia meeles haiguslehe alguskuupäev, sest sellest loetakse päevad 1-3, 4-8 ja 9+.
  • Arvuta haigushüvitise kalkulaatoriga oodatav tööandja ja Tervisekassa osa, sisestades kuupalga ja haiguspäevade arvu.
  • Kontrolli palgateatiselt, et tööandja on maksnud päevade 4-8 hüvitise 70% keskmisest.
  • Tervisekassa iseteeninduses näed oma töövõimetuslehti ja neile vastavaid hüvitisi. Kontrolli, et pikema haiguse korral on 9. päevast alates hüvitis arvestatud.

Arvuta oma haigusleht

Haigushüvitise kalkulaator jagab haiguslehe kolmeks perioodiks ja näitab, kui palju tuleb tööandjalt ja kui palju Tervisekassalt. Netopalga arvutamiseks kasuta palgakalkulaatorit.

Proovi kalkulaatoreid